Nädal 15: Eetika ja IT

Minu arvates ei ole enamik tehnoloogiaid iseenesest head või halvad, sest väga palju sõltub sellest, kuidas neid kasutatakse/rakendatakse. Näiteks tehisintellekti, internetti või andmebaase kõiki saab kasutada nii kasulikel kui ka kahjulikel eesmärkidel, sõltuvalt eesmärgist. Samas ütleks, et mõne tehnoloogia puhul saab juba selle loomise eesmärgi järgi öelda, et seda ei rakendata alati kõige eetilistemal eesmärkidel. 

Üleüldiselt eetilise näitena tooksin välja näiteks tehnoloogiad, mis on loodud erivajadustega inimeste aitamiseks. Näiteks ekraanilugejad, punktkirjakuvarid või kõnetuvastuse lahendused aitavad inimestel arvutit, telefoni ja e-teenuseid kasutada ka siis, kui neil on nägemis-, kuulmis- või liikumispuue. Sellise tehnoloogia eesmärk on anda inimesele rohkem iseseisvust ja võimalusi ühiskonnas osaleda. Ma arvan, et päris raske on vaielda ükskõik mis nurga alt, et nende tehnoloogiate arendamine tekitab mingit iseenestest tulevat riski, sest need on ilmselgelt ainult selle ühe otstarbega loodud.

Ebaeetiliseks peaksin ma tehnoloogiaid, mis on juba algfaasist peale mõeldud kasutama kahtlastel eesmärkidel, nt massjälgimiseks või inimeste isikuandmete kogumiseks ja müümiseks ilma nende teadliku nõusolekuta. Kui süsteemi eesmärk on koguda võimalikult palju infot inimeste asukoha, käitumise, suhtluse ja harjumuste kohta ning kasutada seda nende mõjutamiseks või kasumi teenimiseks, siis minu arust on probleem juba tehnoloogia enda idees. Saa võid võibolla osade nende juures vaielda, et neid saaks kuritegude lahendamiseks kasutada, kuid minu  teadmist mööda enamik selliseid massijälgimisvahendeid selleks tegelikult väga ei aita, pigem on selleks kasutusel rohkem nö "covert" vahendid või sihtmärgiline jälitamine. Me peame siiski meeles pidama, milleks teatud tehnoloogiad *tegelikult* kasutatakse. Ja kuid 99% protsenti sellest on inimestelt valimatult andmete kogumine, siis ma ütleks, et seda ei saa ühegi üksiku vastuoleva näitega heastada.