Kaspari E-ITSPEA blogi

Ma hakkasin mingi aeg tagasi mõtlema teemakohastele filmidele, mis seonduvad (vähemalt kaudselt) IT osakonnaga ning on ka niisama väga head ja mõjukad filmiajaloole. Üks esimesi mis mulle selle mõttekäigu tagajärjel selle tulemusena siis pähe hüppas oli originaalne Blade Runneri (1982) film.  Film leiab aset sünge ja vihmase (siis) tuleviku-Los Angeleses (2019, aga noh sellel ajal tulevik), kus inimesed elavad koos tehislike olenditega ehk replikantidega. Peategelane Deckard peab nendest vigaseid replikante jahtima, aga filmi jooksul muutub järjest ebaselgemaks, kas nad on lihtsalt tehis masinad või midagi palju inimlikumat. Mulle arust filmi kõige tugevam külg selle maailm ja atmosfäär. See linn on väga pime, räpane, reklaame täis ja tundub, et kõik kes seal elavad on elust väsinud. See loob väga tugeva küberpungi meeleolu. Mängisin mõni nädal tagasi paar Cyberpunk 2077 missiooni uuesti ja sealsed inspiratsiooniallikad olid väga selged peale seda filmi vaadates. Kuigi film on teh...

Natuke üle kuu aega tagasi vahetasin ma oma vana, nüüd juba üle 8 aasta vanuse klaviatuuri, lõpuks välja ja ostsin omale uue Keychroni klaviatuuri. See vana klaviatuur teenis mind küll hästi, aga eks iga inimene saaks peale vaadates öelda, et see on natuke üle oma efektiivse eluea läinud. Mu vana klaviatuur oli suht standartne nö "gamer keyboard", seega, tal oli palju helendavaid osasi ja mitte palju muud. Ma seekord tegin teadliku otsuse, et teen rohkem uurimustööd enne uue ostmist ja see tõi mind peale paari päeva mitmete erinevate variantide ja brändide vahel valides Keychron'i juurde, täpsemalt nende V6 Max versioon. Max siinjuures tähendab, et see on täissuuruses klaviatuur, sest mulle absoluutselt ei meeldi need väikesed klaviatuurid. Keychron, nii palju kui mina internetist nende kohta jõudsin lugeda, on üks väga kuulus kõrge klaviteediliste klaviatuuride valmistada, nii et arvestades seda, et ma nüüd käin ise ka tööl võrreldes endaga 8 aasta eest, otsustasin ma na...

Artiklis räägitakse sellest, kuidas tehisintellekt muudab küberturvalisust mõlemas suunas. Ühelt poolt saavad kaitsjad AI-d kasutada rünnete kiiremaks avastamiseks ja logide analüüsimiseks, aga teiselt poolt saavad ka ründajad AI abil palju lihtsamalt ja kiiremini tegutseda. Harvard Extension School'i artiklis tuuakse välja, et AI abil on lihtsam teha usutavaid õngitsuskirju, deepfake’e, pahavara ja automatiseeritud ründeid. Minu arusaamist mööda on suurim probleem see, et AI vähendab küberkuritegevuse nö “sisenemisläve”. Varem pidi petukirja tegija oskama hästi keelt, teadma tehnilisi detaile ja ise palju vaeva nägema. Nüüd saab AI aidata kirjutada palju usutavamaid ja "inimlikumaid" sõnumeid. Artiklis mainitakse ka seda, et ründajad saavad kasutada avalikku infot inimese või ettevõtte kohta ning selle põhjal teha veelgi täpsemaid ründeid. See teeb näiteks need samad õngitsuskirjad veelgi ohtlikumaks, sest need ei pruugi enam välja näha nagu tavalised vigase keelega pet...

Natuke aega tagasi oli suur teema sellest, kuidas Google muudab oma otsingumootori palju rohkem AI põhiseks. Google’i I/O üritusel esitleti uut “intelligentset otsingukasti”, mis ei piirdu enam ainult tavalise märksõnaotsinguga. Kasutaja saab otsida teksti, piltide, failide, videote ja ka Chrome’i vahelehtede põhjal ning AI peaks suutma nüüd nende vahel seoseid luua. Google’i järgi on see suurim muudatus otsingukastis umbes 25 aasta jooksul. Google tahab liikuda selles suunas, kus otsingumootor muutub rohkem vestlejaks või lausa abiliseks, kes proovib kasutaja eest osa mõtlemisest ära teha. Artiklis mainitakse ka seda, et AI Mode ja AI Overviews liiguvad rohkem ühte terviklikku otsingukogemusse, mitte ei ole eraldi valik.  Muidugi, kui AI hakkab otsingutulemustele järjest rohkem kokkuvõtteid tegema, siis võib kasutaja hakata veelgi vähem algallikaid vaatama. See tähendab, et Google’i roll muutub veel suuremaks kui ta juba praegu on, sest ta ei näita enam lihtsalt teed info juurde,...

Minu arvates ei ole enamik tehnoloogiaid iseenesest head või halvad, sest väga palju sõltub sellest, kuidas neid kasutatakse/rakendatakse. Näiteks tehisintellekti, internetti või andmebaase kõiki saab kasutada nii kasulikel kui ka kahjulikel eesmärkidel, sõltuvalt eesmärgist. Samas ütleks, et mõne tehnoloogia puhul saab juba selle loomise eesmärgi järgi öelda, et seda ei rakendata alati kõige eetilistemal eesmärkidel.  Üleüldiselt eetilise näitena tooksin välja näiteks tehnoloogiad, mis on loodud erivajadustega inimeste aitamiseks. Näiteks ekraanilugejad, punktkirjakuvarid või kõnetuvastuse lahendused aitavad inimestel arvutit, telefoni ja e-teenuseid kasutada ka siis, kui neil on nägemis-, kuulmis- või liikumispuue. Sellise tehnoloogia eesmärk on anda inimesele rohkem iseseisvust ja võimalusi ühiskonnas osaleda. Ma arvan, et päris raske on vaielda ükskõik mis nurga alt, et nende tehnoloogiate arendamine tekitab mingit iseenestest tulevat riski, sest need on ilmselgelt ainult sell...

Nick Bostromi raamat " Superintelligence: Paths, Dangers, Strategies" on 2014  aastal välja tulnud raamat mis räägib AI arengust ja selle potentsiaalsest tuleviku arenemissuundadest. keskendutakse sellele, kuidas tehisintellekt võib tulevikus jõuda inimtasemeni ja sealt edasi muutuda inimesest palju võimekamaks. Arutletakse selle üle, kuidas masin võib selle tarkuse taseme saavutada ning ka seda et  millist teed mööda selline areng võiks toimuda ja kui kiiresti see pärast seda kriitilist momenti edasi liigub. Bostrom toob välja mitu teed, mille kaudu selline areng võib toimuda. Peamiseks arenguteeks, mis ma arvan, et autor peab kõige tõenäolisemaks on nii-õelda tavalise tehisintellekti areng. See tähendab põhimõtteliselt lihtsalt seda, et teadlased ja firmad arendavad aina võimsamaid ja keerulisemaid AI mudeleid, kuni üks neist jõuab lõpuks inimesetasemel intelligentsuseni. Peale seda toimub "intelligentsiplahvatus", kus need mudelid ennast pidevalt arendavad, palj...