Nädal 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid
Andmeturve on väga lai väli ning hõlmab mitmeid valdkondi. Ma keskendun siin peamiselt kübersõjale, sest see teema huvitab mind kõige enim. Kübersõda võib mõjutada tervet riiki, see on juba muutumas üheks lahingutegevuse tandriks maa, õhu, vee ja kosmose kõrval. Meie jaoks on see teema eriti oluline, sest 2007. aasta küberrünnakud näitasid, et veebilehed, pangandus ja riigiteenused võivad kõik sattuda rünnaku alla, kui vaenuline väline riik ei nõustu meie sisepoliitikaga.
Mitnicki valemi järgi koosneb turvalisus kolmest osast: tehnoloogia, koolitus ja reeglid, kübersõda hõlmab neid kõiki. Tehnoloogia poole pealt peaksid riigi ja oluliste ettevõtete süsteemid olema võimalikult vastupidavad. See tähendab näiteks DDoS-kaitset, tagavarakoopiaid, võrkude jälgimist ja seda, et kriitilised teenused ei sõltuks ühest nõrgast lülist. Kui rünnaku eesmärk on teenused maha võtta või ühiskonnas segadust tekitada, siis peab süsteem suutma vähemalt osaliselt edasi töötada. Kui seda süsteemid teha ei suuda, siis on ka riigikaitse osaliselt kompromiteeritud.
Koolitus on samuti väga oluline, sest kübersõjas rünnatakse lisaks serveritele ja riistvarale ka inimesi. Ametnikud, õpetajad, arstid, ajakirjanikud ja tavalised töötajad võivad kõik olla sihtmärgid sellises olukorras. Inimesed peaksid oskama ära tunda õngitsuskirju, kahtlaseid linke, valeinfot ja olukordi, kus üritatakse neilt tundlikku infot välja meelitada. Minu arust peaksid Eestile kriitilised asutused tegema teemale vastavaid kriisiõppusi, et töötajad teaksid, mida teha, vastavates olukordades. Samuti tuleks laiendada meie liitlastega koos treenimist. Eestis asub juba NATO küberkaitse keskus, mis loodi siia pärast pronksiöö sündmusi. See on väga hea algus, kui seda saaks veelgi laiendada.
Kolmas osa on reeglid. Küberrünnaku ajal peab olema selge, kes vastutab, kellele teatatakse, millised teenused taastatakse esimesena ja kuidas avalikkusele infot jagatakse. Kui need asjad mõeldakse läbi alles kriisi ajal, on juba hilja. Samuti on oluline koostöö riigiasutuste, ettevõtete ja rahvusvaheliste partnerite vahel. Seda aitab minu arust kaasa samuti liitlastega koordineerimine, mis tuleb tagasi eelmise punkti küberkaitse laiendamise kohta.
Üleüldiselt ütleks, et kübersõda on üks tõsisemaid IT-turvariske praeguses maailma, sest see võib mõjutada kogu ühiskonda, seda topelt arvestades viimaste aastate geopolitilisi kriise ja eskalatsioone (mis ei tundu kaugeltki lähiajal rahunevat). Tehnoloogia peab olema tugev, inimesed peavad olema koolitatud ja reeglid peavad olema enne kriisi paigas. Kui kasvõi üks neist puudub, võib kogu kaitse kokku kukkuda.
Allikad:
Comments
Post a Comment