Nädal 13: Teistmoodi IT
Meie riigis ja tööelus liigub pidevalt aina rohkem sinu eluga seonduvad asjad internetti ja serveritesse mis kõik nõuavad arvuti kasutamisoskust. Olles ise kogu oma elu terve olnud pole ma ise selle peale tegelikult väga palju varem mõelnud, aga siiski on väga oluline, et ka need inimesed, kellel võivad olla füüsilised puuded, saaksid täielikult ligi kõigile omaga seonuvale infole/teenustele. Suur osa arvuti kasutamisest seisneb selles, et sa istud ekraani taga ja kasutades oma silmi, suhtled ekraanil esineva infoga, aga kuidas seda võimaldada ka inimesetel, kes oma silmi niimoodi kasutada ei saa?
Pimedale inimesele tähendab tehnoloogia seda, kas ta saab iseseisvalt kasutada telefoni, arvutit, õppematerjale ja erinevaid e-teenuseid. Samas ei oleks tark panna kogu vastutust ainult inimese enda seadmete peale, sest ka tavalised veebid ja süsteemid peavad olema ligipääsetavad. TTJA rõhutab, et digiligipääsetavuse eesmärk on see, et veebilehed, mobiilirakendused ja muud digiteenused oleksid kõigile kasutatavad, sõltumata erivajadusest.
Pimeduse puhul on kõige olulisemad lahendused, mis inimesi aitaksid, minu arvamist mööda ekraanilugejad, punktkirjatehnoloogia ja kaamerapõhised abirakendused. Näiteks NVDA on tasuta ekraanilugeja Windowsi jaoks ja sellel on tugi paljudele värskendatavatele punktkirjakuvaritele. Lisaks on olemas sellised lahendused nagu Seeing AI, mis aitab telefoni kaamera abil lugeda teksti, kirjeldada ümbrust ja tuvastada erinevaid objekte. Nägemisprobleemidega inimestel on vaja tihti mitmeid erinevaid selliseid rakendusi, sest nende nüanssid on erinevad, sellest tulenevalt on oluline, et oleks saadav lai valik sarnaseid abivahendeid.
Kui ma peaksin Eestis selle valdkonna korraldamise üle otsuseid tegema, siis ma ise jagaks selle kaheks osaks. Esmalt peaksid kõik riigiga seotud teenus veebilehed jne juba alguselt peale olema disainitud nii, et puuetega inimestel oleks neid võimalik vähemalt mingilgi määral kasutada. Teiseks arvan, et abivahenditele, nagu punktkirjakuvarid või muud nägemisabivahendid, tuleks panna rohkem rõhku, kuna tegu on vahenditega mis on kriitilised enamikule puuetega inimestele hakkama saamisega. WHO toob samuti välja, et abitehnoloogia ei saa tähendada ainult seda, et inimestele muretsetakse vastavad vahendid, aga hõlmab ka teiste poolt teenuseid, väljaõpet ja tuge, mis aitavaid neid vahendeid vastavatel isikutel kasutada.
Rahastamise poolest arvan ma, et riik peaks selliseid lahendusi vähemalt osal määral toetama. Tasuta või sisse ehitatud lahendused, nagu NVDA või mõne seadme enda ligipääsetavusfunktsioonid, on väga hea algus, aga neist alati ei piisa. Kallimad seadmed, eriti punktkirjatehnoloogia, võivad olla paljude inimese jaoks liiga kallid ja siis ei tohiks abi saamine sõltuda ainult sellest, kas need on rahaliselt lubatavad, eriti arvestades, et paljudel puuetega inimestel on raske leida tavalisi töökohti. See oleks minu arust kõige mõistlikum lahendus nägemispuuetega riigi IT tasandil tegeleda.
Allikad:
Comments
Post a Comment