Nädal 11: arendus- ja ärimudelid

See nädal on teema Arendus- ja ärimudelid, kuna ma ei tunne väga palju väikeettevõtteid, siis teen lühiülevaate Ubuntu Linuxist ja kuidas need mudelid sellele sobivad.Arendus- ja ärimudelid

Ubuntu Linux on väga tuntud projekt ja selle peal on hästi näha nii arendusmudel kui ka ärimudel. Ubuntut, nagu ta hetkel eksisteerib, ei saaks nimetada lihtsalt tavaliseks operatsioonisüsteemiks. See on rohkem: ülisuur vaba tarkvara projekt, mille taga on vabatahtlike kogukond ning ka nt ettevõte Canonical Ltd Inglismaal. See teeb Ubuntu heaks näiteks, kus tehniline pool ja äri pool on omavahel suht tihedalt seotud. 

Arendusmudeli poole pealt sobib Ubuntu kindlalt kõige paremini vaba tarkvara Turutüüpi (bazaar-mudel) näiteks. Turutüüpi projektidele on väga omane dünaamiline ja muutuva kogukonnaga lähenemine, see on muidugi ka väga tavaline enamus vaba tarkvara projektides. Ubuntu enda dokumentatsioon ütleb samamoodi, et tegemist on avatult juhitud kogukonnaga, kus erinevaid osi juhivad kogukonna otsustuskogud. Samas saab muidugi teha vastuargumendi, et Ubuntu pole päris 100% puhas “Turutüüpi” projekt, sest Canonical vastutab kindla väljalasketsükli, LTS-versioonide ja suure osa taristu eest. Sellele lähtudes saaks teha järelduse, et Ubuntu arendusmudel on sisuliselt kogukonnapõhine turutüüpi projekt, millel on aga tugev ettevõttepoolne raamistik (isiklikult ma ütleks selline 70/30 split).

Ärimudeli poole pealt on Ubuntu minu meelest hea näide sellest, kuidas vaba tarkvara pealt saab raha teenida nii, et tarkvara ise jääb ikka avatuks. Canonicali mudel ei ole see, et Ubuntu ise oleks tasuline, vaid raha teenitakse lisateenuste pealt. Ubuntu Pro lehel on välja toodud, et teenus pakub pikemat turvahooldust, compliance-vahendeid ja vajadusel ka 24/7 tuge. Samal ajal on isiklikuks kasutuseks Ubuntu Pro kuni viiel füüsilisel masinal tasuta, aga ettevõtetele müüakse seda juba professionaalse teenusena. See sobiks kõige paremini tugiteenusel põhineva ärimudeli alla. Tarkvara ise aitab kasutajaid ligi tõmmata, aga päris raha tuleb toe, turbe ja pikema hoolduse pealt.

Ubuntu on hea näide, kuidas avatud lähtekood ja äri ei välista teineteist, mis ma arvan, et on väga oluline vastukaaluks mitmele praegustele suurfirmadele (*cough* Google, Apple). Arendus käib suures osas kogukondlikult ja avatud mudeli järgi. Samal ajal on projektil olemas kindel juhtimine ja ettevõttepoolne suund. Ärimudel omakorda ei põhine tarkvara kinni panemisel, vaid lisaväärtuse müümisel.

Allikad:

  • https://documentation.ubuntu.com/project/community/governance/


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Nädal 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Selle nädala ülesandes tuli tuua üks positiivne ja üks negatiivne näide veebikasutatavusest.  Positiivse näitena tooksin mina ERR-i veebilehe. Minu arvates on ERR üsna hea näide sellest, kuidas suur esileht võib olla siiski suhteliselt loogiline ja arusaadav. Avalehel on kohe näha peamised valdkonnad nagu Uudised, Kultuur, Sport, TV, Raadio, Arhiiv jne, lisaks on olemas ka keelevalikud EST, RUS ja ENG. See tähendab, et kasutaja saab üsna kiiresti aru, kus ta on ja kuhu ta edasi liikuda saab. Just õpitavuse ja tõhususe mõttes tundub ERR mulle üsna hea näitena. Lisaks ei tundu mulle, et leht oleks visuaalselt liiga segane, sest info on jagatud üsna selgetesse plokkidesse ja peamised valikud torkavad hästi silma. Minu meelest on ERR-i tugevus ka see, et kasutaja ei pea kaua otsima, vaid saab juba esimesel pilgul aru, kust uudiseid, saateid või muud sisu leida. Üks probleem, mis mul sellega on (mis võibolla pole 100% UI probleem), et kõik artiklid ei tõlgita alati teistesse keeltesse,...
Read more

Nädal 13: Teistmoodi IT

Meie riigis ja tööelus liigub pidevalt aina rohkem sinu eluga seonduvad asjad internetti ja serveritesse mis kõik nõuavad arvuti kasutamisoskust. Olles ise kogu oma elu terve olnud pole ma ise selle peale tegelikult väga palju varem mõelnud, aga siiski on väga oluline, et ka need inimesed, kellel võivad olla füüsilised puuded, saaksid täielikult ligi kõigile omaga seonuvale infole/teenustele. Suur osa arvuti kasutamisest seisneb selles, et sa istud ekraani taga ja kasutades oma silmi, suhtled ekraanil esineva infoga, aga kuidas seda võimaldada ka inimesetel, kes oma silmi niimoodi kasutada ei saa? Pimedale inimesele tähendab tehnoloogia seda, kas ta saab iseseisvalt kasutada telefoni, arvutit, õppematerjale ja erinevaid e-teenuseid. Samas ei oleks tark panna kogu vastutust ainult inimese enda seadmete peale, sest ka tavalised veebid ja süsteemid peavad olema ligipääsetavad. TTJA rõhutab, et digiligipääsetavuse eesmärk on see, et veebilehed, mobiilirakendused ja muud digiteenused oleksi...
Read more

Nädal 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Andmeturve on väga lai väli ning hõlmab mitmeid valdkondi. Ma keskendun siin peamiselt kübersõjale, sest see teema huvitab mind kõige enim. Kübersõda võib mõjutada tervet riiki, see on juba muutumas üheks lahingutegevuse tandriks maa, õhu, vee ja kosmose kõrval. Meie jaoks on see teema eriti oluline, sest 2007. aasta küberrünnakud näitasid, et veebilehed, pangandus ja riigiteenused võivad kõik sattuda rünnaku alla, kui vaenuline väline riik ei nõustu meie sisepoliitikaga. Mitnicki valemi järgi koosneb turvalisus kolmest osast: tehnoloogia, koolitus ja reeglid, kübersõda hõlmab neid kõiki. Tehnoloogia poole pealt peaksid riigi ja oluliste ettevõtete süsteemid olema võimalikult vastupidavad. See tähendab näiteks DDoS-kaitset, tagavarakoopiaid, võrkude jälgimist ja seda, et kriitilised teenused ei sõltuks ühest nõrgast lülist. Kui rünnaku eesmärk on teenused maha võtta või ühiskonnas segadust tekitada, siis peab süsteem suutma vähemalt osaliselt edasi töötada. Kui seda süsteemid teha...
Read more